Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamisest selgub, et tuulepark on võimalik rajada
Enefit Green esitas Kliimaministeeriumile heakskiitmiseks enam kui 10 aastat koostatud Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande. Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt läbiuuritud merealaga. Ekspertide sõnul tuleb eelistada tuulepargi alternatiivi, mis koosneb suurema võimsusega, ent vähese koguarvuga tuulikutest.
Üle 10 aasta tagasi alustatud, kuid 2019. aastast täiendatud, keskkonnamõjude hindamisel analüüsis ekspertrühm nelja erineva tuulepargi alternatiivi mõju keskkonnale. Alternatiivid erinesid üksteisest tuulikute arvu ja võimsuse poolest. Erilist tähelepanu pöörasid eksperdid mereimetajate, kalastiku ja linnustiku heaolule. Samuti hinnati täiendavalt sotsiaalmajanduslikke ja visuaalseid mõjusid ning veealuse müra ja vibratsiooni mõju.
Keskkonnamõju hindamise juhteksperdi Hendrik Puhkimi sõnul võib meretuulepargi rajamiseks vajalike eeltöödega edasi liikuda, kuna aruanne näitab, et Loode-Eesti meretuulepark on võimalik rajada keskkonnale olulist negatiivset mõju põhjustamata. „Ükski liik ega populatsioon tuulepargi rajamise tõttu leevendusmeetmeid kasutades kahjustada ei saa, kuid paratamatult vähesel määral mõjud on,“ ütles Puhkim.
Mereimetajaid ja kalu saab kaitsta, vältides mürarikaste tööde tegemist kindlatel ajaperioodidel. Kui seisata tuulikud nahkhiirte rändeperioodil tuule kiirusel alla 5 m/s ning vältida tuulikute paigutamist lindude rändeteedele, saab vältida negatiivseid mõjusid liikidele. Puhkimi sõnul tuleb eelistada tuuleparki, mis koosneb võimalikust vähese arvuga 20 MW võimsusega tuulikutest: „Mida vähem on tuulikuid, seda vähem aega kulub ehitustöödele, seda vähem takistatakse linnustikku ning kahjustatakse merepõhja.“
Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuhi Lauri Ulmi sõnul on Loode-Eesti meretuulepargi rajamine suur samm Eesti kliima- ja taastuvenergia eesmärkide saavutamise suunas: „Et saaksime üle minna puhtamatele energiaallikatele ja tarbida taskukohast elektrit, tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu.“ Ta lisas, et sellise võimsusega tuulepark kataks ära enam kui poole Eesti praegusest elektritarbimisest ja aitaks märkimisväärselt kokku hoida süsinikheiteid.
Ulm ütles, et keskkonnamõju hindamise aruandest selgus, et tuulepargil on positiivne mõju Hiiumaa tööhõivele ning seeläbi Eesti maksulaekumisele: „Meretuulepark toob Hiiumaale lisaks 300 ehitusaegset ning 150 pikaajalist stabiilset töökohta.“ Samuti saab meretuulepargi rajamisest kasu tuulepargi läheduses asuv kohalik omavalitsus, kellele makstava tasu suurus sõltub elektrihinnast. Näiteks 100€/MWh elektrihinna puhul võib ulatuda tasu 1 400 000 euroni aastas.
Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on alles esimene suurem samm Loode-Eesti meretuulepargi projektis. Arenduse järgmised etapid on tehniline projekteerimine hoonestusloa menetlusprotsessis ja mereala planeeringu läbiviimine. Projekteerimisel selgub täpsem ehitamise tehnoloogia ning tuleb teostada täiendavad uuringud. Kohalikel elanikel on võimalik kaasa rääkida mereala planeeringu protsessis, mis eelneb ehitusloa väljastamisele.
Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise algatas 2006. aastal Keskkonnaministeerium vee erikasutusloa taotluse alusel. Alates 2018. aastast arendab parki Enefit Green. Tuulepark on kavandatud võimsusega 1100 MW ja selles on sõltuvalt tuuliku tehnilistest omadustest 55-157 tuulikut. Lähimad tuulepargi tuulikud on Hiiumaa rannikust 12 km kaugusel. Meretuulepark võiks alustada elektritootmist pärast 2030. aastat.
Enefit Green on üks juhtivatest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil ja ettevõttel on ligi 62 000 investorit. Enefit Greenile kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Ettevõte ehitab praegu kuut tuuleparki ja viit päikeseparki Leedus, Eestis, Poolas ja Soomes koguvõimsusega 608 megavatti.