Taastuvenergia

Oleme Eesti ja Baltikumi üks suuremaid ja kõige mitmekesisema tootmisportfelliga taastuvenergia tootja. Toodame elektrienergiat ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest, aga ka olmejäätmetest, mida põletame energiaks prügilatesse ladestamise asemel. Taastuvate energiaallikate kasutamine hoiab Eestimaa loodust.

Tuuleenergia

Enefit Greenil on neli tuuleparki ning neis töötab kokku 44 tuulikut, mis toodavad aastaga ligikaudu 210 gigavatt-tundi elektrit. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu.

Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku u 80 gigavatt-tundi elektrit, millega saab katta ligikaudu 32 000 kodumajapidamise aastase elektrivajaduse.

Ida-Virumaal asuva Narva tuulepargi muudab omanäoliseks see, et park on rajatud põlevkivielektrijaama suletud tuhaväljale ning pargi rajamiseks ei kasutatud metsa- ega põllumaad. Põlevkivituhast on saanud tuulepargi jaoks stabiilne vundament. Tuuleelektrit toodavad Narvas Enerconi 17 tuulikut ja tuulepargi võimsus on 39 megavatti.

Paldiski tuulepark Pakri poolsaarel valmis 2013. aastal ja on olemasolevatest tuuleparkidest uusim. Tuuleelektrit toodavad Paldiski tuulepargis 9 General Electric'i tuulikut, mille koguvõimsus on 22,5 megavatti.

Virtsus sai tuuleelektri tootmine alguse kõige varem – 2002. aastal. Virtsu sadama lähedusse rajatud Virtsu tuulepark oli Eesti esimene nüüdisaegsetele nõuetele vastav tuuleelektrijaam. Tuulepark koosneb kahest tuulikust koguvõimsusega 1,4 megavatti.

Tuuleenergia kasutamisel on omad piirangud. Näiteks võimaldab olemasolev elektrivõrk endaga liita ainult teatud hulga elektrituulikuid. Lisaks ei lase tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada stabiilset elektriga varustatust, mistõttu on oluline juhitavate elektritootmisvõimsuste olemasolu.

Virtsu tuulepark Aulepa tuulepark Narva tuhavälja tuulepark Paldiski tuulepark
Valmimine 2002 2009 2012 2013
Tuulikuid 2 16 17 9
Koguvõimsus 1,4 MW 48 MW 39 MW 22,5 MW
Aastane elektritoodang 3,6 GWh 80 GWh 71 GWh 52 GWh
Katab keskmise tarbimisega kodu aastase elektrivajaduse 1500 32 000 28 000 21 000
Õhku paiskamata jääv CO2 kogus, kui sama kogus elektrit toota Narva elektrijaamades põlevkivist 3400 t 75 000 t 67 000 t 49 000t

Päikeseenergia

Päikeseenergia kasutamine kogub maailmas aina enam hoogu. 2016. aasta lõpuks oli kogu maailmas paigaldatud üle 300 GW elektrivõrku ühendatud päikesepaneele, mis katsid 2% kogu maailma elektrivajadusest. 2018. aastal peaks paigaldatud päikesepaneelide maht ületama 400GW. Päikeseenergia muutub tarbijatele ka üha taskukohasemaks, seetõttu tegeleme nii uute päikeseparkide kui ka kliendi juures kohapeal asuvate päikeseenergial põhinevate energiatootmislahenduste arendamisega.

Tegemist on mugava täisteenusega äriklientidele, mis hõlmab endas süsteemi paigaldust, opereerimist, hooldust ja finantseerimist.

Jäätmeenergia

Iru jäätmepõletuselektrijaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 250 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas. Suuresti tänu Iru jäätmepõletusjaamale on Eestis lõppenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Eestis jääb kodusest sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Segaolmejäätmete energeetiline väärtus on samaväärne põlevkivi ja hakkepuiduga.

Iru jäätmepõletuselektrijaam toodab aastas kuni 310 000 MWh soojust ja kuni 134 000 MWh elektrit, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Iru jäätmepõletuselektrijaamas on võimalik energiaks töödelda ka vanarehvide haket, aidates nii lahendada suurt keskkonnaprobleemi. Aastas võib jäätmepõletuselektrijaam ümber töödelda kuni 5000 tonni vanarehve, täiendavat keskkonnamõju sellega ei kaasne.

Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam
Vaata lähemalt »

Biomass

Enefit Green kasutab biomassi elektri ja soojuse tootmiseks Paide elektrijaamas ja Lätis, Valka elektrijaamas. Kasutatav biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist või võsast, mis ei sobi puidu- ega paberitööstusele. Samuti kasutatakse puidutööstuse jääke.

Biomassi varud on Eestis rikkalikud. Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude suur maht muudab biomassi Eesti jaoks väga oluliseks ja suure potenstiaaliga taastuvaks energiaressursiks.

Paide elektrijaam
Vaata lähemalt »

Valka elektrijaam
Vaata lähemalt »

Hüdroenergia

Kuigi Eestis ei ole looduslikke tingimusi suuremahuliseks hüdroenergia tootmiseks, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada. Vee abil elektrienergia tootmine on ka keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase.

Teoreetiliselt on hüdroenergia potentsiaaliks Eestis hinnatud kuni 30 megavatti, millest reaalselt kasutatav on 10 megavatti. Eesti ca 50 hüdroelektrijaama koguvõimsus on praegusel hetkel ligikaudu 9 megavatti.

Enefit Green toodab hüdroenergiat Keila-Joa hüdroelektrijaamas, mille võimsus on 365 kW.